Loe eksperthinnangut

Anneli Palo, TÜ teadur, PhD (maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse) maastikuökoloogiline hinnang kavandatud projektile, koostatud 26.11.2020

Hinnang on koostatud initsiatiivgrupile sihtotstarbelise annetusena ja käsitleb kavandatavate tööde maastiku– ja metsaökoloogilisi mõjusid.

Tutvu eksperthinnangu täistekstiga siit.

Väljavõte eksperthinnangust seoses metsaga:

  • Peatada koheselt lageraiete ja kuivendussüsteemi rekonstrueerimise kavandamine;

  • Viia läbi loodusväärtuste ning pärandkultuuriväärtuste inventuur kogu alal, mis jääb Munakivi tee ja Ninamaa neemele viiva Erika tee vahele.

  • Loodusväärtused võiksid olla esimeses järjekorras: linnustik, haruldased samblikud, samblad ja seened, taimeliigid, loodusdirektiivi metsaelupaigad.

  • Pärandkultuuriväärtused: mitte vaid suured ehitised nagu sõjaväehooned ja nende varemed või vanad truubid, vaid ka militaartegevusest kahjustada saanud puud ja erinevad väikerajatised (telefonipostid, teetammid jmt).

  • Kraavide ja kraaviservadel olevate radade hooldus delegeerida kohalikule MTÜ-le, kes korraldab selle väiketehnikaga ja säästlikult, arvestades ka loodus- ja pärandkultuuriväärtusi;

  • Organiseerida invasiivsete taimeliikide eemaldamine, esmajärjekorras verev lemmalts, aga piirata ka pihlenela levikut. Võimalik on teistegi ebasoovitatavate liikide esinemine, kuid neid polnud praegu võimalik ära tunda.

  • Vastavalt selgunud väärtustele kaaluda ala kaitsestaatust, milleks võib olla tüüpiline maastikukaitseala tsoneerituna sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks, või vallale kuuluv kohaliku tähtsusega kaitseala, kus metsa vääriselupaikades ja loodusdirektiivi metsaelupaikadeks kvalifitseeruvates tuumikosades loobutakse metsa hooldamisest ja majandamisest, väljakujunenud radade servi ja juba rajatud kraavide valle hooldatakse, sinna tähistatakse spordi-, matka- ja õpperajad;

  • Metsast lõuna pool asuva Suurupi tee ääres on mitmed juba mullu kuivanud suured kuused. Soovitav on sellised puud eemaldada enne tänavale kukkumist. Kraavi ja tee vaheline ala küll sisaldab mõningaid metsa vääriselupaikadele omaseid substraate ja liike, kuid soovitav oleks vahetult metsaserval olevad kuivanud puud eemaldada ning käsitleda vääriselupaikadena metsa siseosas paiknevaid kõrgema loodusväärtusega alasid.


    Väljavõte eksperthinnangust seoses kraavidega:

  • Kraavide merepoolne väljavool oli avatud ja piisav selleks, et ajutist liigvett ära juhtida;

  • Merest kaugemal olevatel aladel puudub piisav kalle mere poole ning süvendamine tähendaks maastiku olulist muutmist, samal ajal kahjustataks pärandkultuuriobjekte ja metsa vääriselupaiku, seda nii otsese mehaanilise mõju tõttu (puude raie, objektide hävitamine) kui järgnevate mõjude tõttu (suurenev tuuleheide, kuivendusefekti tõttu kõdukihi lagunemine, puudevahelise mikrokliima tuulisemaks ja kuivemaks muutumine), mis vähendavad liigirikkust;

  • Kuivendussüsteemi rekonstrueerimise positiivne mõju tuleviku metsakasvatusele on väga hüpoteetiline, sest turba- ja metsakõdu kiht on niigi õhuke ja toimib hetkel optimaalsel niiskustingimusi tasakaalustaval moel, kraavide puhastamata jätmisega ei kaasne alal täiendavat soostumist;

  • Pinnavett koguvad kraavid õigustavad end maantee ääres ning ala kaguosas parkmetsas haljastust väärindava elemendina.

Ettepanekud:

  • Jätkata kraavide hooldamist MTÜ poolt vastavalt vajadusele ja eelkõige selleks, et vältida ajaloolistele kraavitammidele kujunenud jalgradade läbimatuks muutumist;

  • Soovitav on puhastada mudast ja turbast, lehtedest-okstest truubitorude avaused, igati tuleb vältida ajalooliste paekivist truubisilluste vigastamist;

  • Kraavide kuivendusefekti jätkuvaks säilitamiseks saab alal tõhusalt ära kasutada kasvavaid puid – soovitav on kraavikallastele kasvavaid sangleppi majandada nn madalmetsa põhimõttel ehk perioodiliselt mootorsaega eemaldada osa paarikümneaastastest tüvedest, et kännuvõsust saaksid sirguda uued noored kiiresti vett transpireerivad sanglepatüved. Üksikud tüved on soovitav jätta säilikpuudeks, s.t. looduslikult vananema. Niimoodi säilitatakse kraavipervedel pidevalt vett kiiresti aurustavate puude rivi, pole vaja kraavi puhastada sinna langenud tüvedest ning kraavide hooldamisel saadud puit on kasutatav küttepuudena kas avalikul otstarbel lõkkekohtades või hoolduskulude katteks müüduna.